Kuni inimene on õitsvas nooruseas, arvab ta, et lilled on midagi säärast, mida kantakse nööpaugus või kingitakse tütarlastele; tal ei ole õrna aimugi… - Karel Čapek

" "

Kuni inimene on õitsvas nooruseas, arvab ta, et lilled on midagi säärast, mida kantakse nööpaugus või kingitakse tütarlastele; tal ei ole õrna aimugi sellest, et lilled on midagi säärast, mis elavad ületalve, nõuavad mulla kobestamist ja väetamist ja kastmist ja ümberistutamist ja tagasilõikamist ja pügamist ja sidumist ning umbrohust ja viljadest ja kuivanud lehtedest ja täidest ja jahukastest vabastamist; selle asemel, et tegelda peenarde ümberkaevamisega, jookseb noormees tütarlaste sabas, rahuldades oma auahnust ja lõigates elu hüvesid, mida ta ise pole külvanud, ja käitub üleüldse ja igati destruktiivselt.